3. Uue meedia pealetung – blogid

 

Käesoleva nädala blogipostituses sooviksin rääkida… blogidest! Peamiselt sellest, kuidas nad on mõjutanud oma valdkonda, aga ka laiemast mõjust blogijatele.

Mis imeloom see blogi üldse on? Eesti keele seletav sõnaraamat väidab, et blogi on sama, mis ajaveeb või veebipäevik. Mul on lapsepõlvest ka meeles lukustatavasse päevikusse oma salajaste mõtete kirjapanek ning mul tulid õudusjudinad peale, kui ma mõtlesin, et keegi neid lugema peaks. Tänapäeval aga laotatakse oma elu internetti blogi vahendusel laiali. Miks? Eks põhjuseid ole erinevaid – kellel on n-ö spetsiifiline blogi (raamatublogi, kus kirjeldatakse loetud raamatuid, või investeerimisblogi, kus jagatakse investeerimisnippe, või kokandusblogi, kus jagatakse oma saavutusi köögis), kus tahetakse jagada oma tarkust teistega; kellel on niisama tähelepanu- ja esinemisvajadus (siia alla lähevad minu nägemuse järgi igasugused elustiiliblogid), aga on ka n-ö ametlikke ettevõtete/organisatsioonide blogisid (näiteks Statistikaameti blogi).

Kui blogide kontekstis teha võrdlust uus meedia versus traditsiooniline meedia, siis ilmselt oleks mõistlik võrrelda blogisid ajakirjadega – on ju ka ajakirju erinevat tüüpi (kokandusblogi versus kokandusajakirjad, elustiiliblogid versus naisteajakirjad jne). Peamine erinevus blogide ja ajakirjade vahel on see, et ajakirjal on üldjuhul mitu autorit, samas kui blogil on üldjuhul vaid üks autor. Ajakirjades väljendatakse oma arvamust/nägemust küllaltki neutraalselt, samas kui blogija võib oma arvamuse väljendamisel olla väga kallutatud ning emotsionaalne (mis ongi okei, sest blogi on ju tema virtuaalne mõtete avaldamise platvorm).

See toob meid aga omakorda selleni, miks on blogid nii populaarsed – märksõnaks on personaalsus. Jätame siinkohal kõrvale paari(kümne) jälgijaga blogid ning keskendume ainult nendele, millel on pidevalt kümneid kui mitte sadu tuhandeid jälgijaid ning mis on jätkusuutlikud. Hea blogija kirjutab oma tegemistest nii, et igaüks nendest tuhandetest lugejatest tunneb, et see on kirjutatud just temale. Eriti vahva on ju, kui blogija leiab ka aja, et oma lugejatega suhelda (näiteks kommentaariumis). Ajakirja lugemisel ei kohta üldiselt sellist personaalsuse tunnetust. Ühes artiklis oli siia igati sobiv mõttekäik: “When I go on an online magazine, it is more to search pure information. On a blog, on top of finding the information, I also come to read the actual person behind the text. I follow them, I talk to them and I feel close to them.”

Aga sellel on ka oma varjupool. Kui blogija suudab panna enda lugejad temaga samastuma, siis võetakse paljut tema öeldut ka puhta kullana. Kui blogis ilmub emotsionaalne kirjeldus, kuidas mõnes restoranis, kaupluses, hotellis vms on halb teenindus, siis selle blogi pikaajalised lugejad ei lähe ka sellesse asutusse. Aga see on ju vaid ühe inimese arvamus – võib-olla ta oli hoopis ise “jobu” ning too asutus ei teinud üldse midagi valesti, kuid kaotab laia kõlapinda saanud konflikti tõttu kliente? Kvaliteetses ajakirjanduses selliseid juhtumeid ei tohiks olla. Jah, ka ajakirjades on ostetud reklaami (nagu ka paljudes blogides), kuid emotsionaalseid negatiivseid rünnakuid vast mitte.

Lühidalt tahaks rääkida ka blogide mõjust nii blogijatele kui ka blogide lugejatele. Igasuguse meedia tarbijad on tänapäeval keerulises seisus – me peame hakkama saama väga erinevate ja paljude infoallikate virr-varris. Sealjuures, isegi, kui me valime enda jaoks välja allikad, mida jälgida, siis jääb alati õhku küsimus nende usaldusväärsusest. Kas mulle ettesöödetav info on ikka usaldusväärne? Kas ma võin selle põhjal mingeid otsuseid või valikuid teha (nt eespool toodud näide blogija emotsionaalsest kirjeldusest mõne restorani kohta)? Üks allikas väidab ühte, teine allikas väidab teist – keda uskuda? Samas on info paljususel ka positiivne külg – meil on palju infot, mille alusel oma arvamusi kujundada ja otsuseid teha. Aga jah, selles infohulgas ellujäämine on teine teema 🙂

Mis puudutab blogijaid, siis on blogijaid, kes kirjutavad peamiselt lihtsalt enda jaoks mälestuste talletamiseks, kuid on ka selliseid, kes on teinud blogimisest äri, pakkudes seda turundajatele reklaamkanaliks. Ma usun, et blogijate jaoks on suureks dilemmaks, kas teenida kirjutamise eest raha või jääda enda põhimõtetele truuks ja “end mitte müüa” (nagu on nt teinud kodumaine blogija Britt). Teine mõttekoht on see, et kas ikka tasub enda elu teiste ette niiviisi laiali laotada? Heaks näiteks siin on Eesti suurima lugejaskonnaga blogija Mallukas, keda materdatakse siin-seal päris korralikult.

Isiklikult olen jäänud blogide lugejaks, ise blogi ei pea (peale selle siin :)). Lugejana üritan kasutada ikka kainet mõistust ja suhtuda kirjutatusse mõistlikkuse piires skeptiliselt. Aga ma arvan, et uus meedia ei hakka traditsioonilist meediat veel nii pea asendama.

Allikad:

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s