11. Kasutatav ja mittekasutatav veeb

Käesoleva nädala blogipostituses peaksin analüüsima kahte veebilehte – ühte, mis on hea kasutatavusega ning ühte, mis on halva kasutatavusega. Kindlasti ei pretendeeri ma absoluutse tõe väljendamisele, lähtun isiklikest kogemustest.

Heaks näiteks tooksin LHV internetipanga. Üldiselt kasutan ma internetipanka arvete maksmiseks nii eraisiku kui ettevõtte kontolt kontojääki saan kontrollida ka äpist. Seega väga sage veebipõhise internetipanga külastaja ma ei ole. Kuid olles eelnevalt olnud Swedbanki klient, siis LHV on eelmainitust oma internetipangaga peajagu üle. Miks? Selgitan seda Jakob Nielseni kasutatavuse käsitlusest lähtuvalt.

  • Õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Minu arvates on LHV internetipank hästi üles ehitatud ning intuitiivselt leiab kiiresti vajalikud funktsioonid üles. Sellist tunnet pole veel tekkinud, et närv läheb mustaks, sest midagi vajalikku jääb tegemata.
  • Tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Keskmise makse saab vast minutiga tehtud, eriti kui tegemist on pidevalt samale saajale makse tegemisega – määratud maksetest saab valida soovitud makse saaja, sisestada summa ja tehtud. Aga ka üldiselt on LHV panga kasutajakogemus väga meeldiv ja tõhus – login Mobiil-ID’ga sisse, teen toimingud ära, login välja. Lihtne ja kiire.
  • Meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Kuna ma login internetipanka sisse keskmiselt kord kuus, kui on vaja arveid maksta, siis enda kogemuse põhjal ütlen, et vajalik tuleb ruttu meelde. Mis mulle meeldib, on see, et kui internetipangas tehakse mingeid uuendusi, siis ei tõsteta asju eriti ringi. Minu arvates paljude veebide puhul tehakse see viga, et uuenduste käigus muudetakse funktsioonide asukohta, mis teeb veebi uuesti kasutama hakkamise keeruliseks ja tüütuks. Uuenduste mõte võiks siiski olla kasutajamugavuse parandamine, mitte hullemaks tegemine.
  • Vead (tegelikult veakindlus) – kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?  Noh, makse tegemine on üsna iseenesestmõistetav tegevus – sisestad saaja nime, kontonr’i, summa, selgituse ja ongi kõik 🙂 Ei tundu väga veaohtlik. N-ö tavainimene internetipangas muid funktsioone ei kasutagi.
  • Rahulolu – kui meeldiv on kasutuskogemus? Minu jaoks on LHV internetipanga kasutamine mugav. Mulle meeldib, et internetipank on “puhas” ja ilma üleliigse infota, erinevalt mitmest konkurendist. Veateated on loogilised. Eriti mugav on see, et kuna LHV pakub ise ka järelmaksu, siis ma saan oma järelmaksulepinguid samas internetipangas hallata – neid enne tähtaega lõpetada, makseid teha jms nii, et ma ei pea seda infot ei-tea-kust taga ajama. Minu arvates väga vahva on ka makse tegemisel kiire ülevaade sellest, kui suur osa kontojäägist konkreetse makse alla läheb:

Capture.JPG

  • Kasulikkus – kas objekt teeb seda, mida vaja on? Ma saan oma maksed mugavalt tehtud, halle juuksekarvu juurde ei teki, seega selle punktigi võib täidetuks lugeda.

Halva kogemusena tooksin välja AmiJami sushirestorani kodulehe. Selgitan ka seda Jakob Nielseni kasutatavuse käsitlusest lähtuvalt.

  • Õpitavus – kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Kuigi leht on minu arvates väga ebaloogiliselt üles ehitatud, siis vajalikud asjad saab ikkagi üles leitud. Kui närv enne täitsa mustaks ei lähe 🙂
  • Tõhusus – kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Ma ei kurdaks üldse selle veebi üle, kui see olekski informatiivse iseloomuga. AGA! Ma saan veebis välja valida endale meeldivad sushid ja need panna ka ostukorvi, kuid tellida ei saa – pean ikkagi AmiJamisse helistama ja sealtkaudu oma tellimuse esitama. Nagu…. miks on tehtud siis ostukorvi võimalus, kui see oma eesmärki ei täida? Teine asi, mis mind häirib on see, et kui ma tahaks vaadata kõiki makisid, siis ma ei saa seda teha – saan vaadata eraldi küpsetatud makisid, teravaid makisid jne, aga ma ei saa vaadata kõiki makisid korraga.
  • Meeldejäävus – kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Eriline raketiteadus see veeb pole ning vajalikud asjad leiab üles (peab vaeva nägema, aga leiab), kuid mugavus on teine asi.
  • Vead (tegelikult veakindlus) – kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?  Vajaliku info ülesleidmine on veidi keeruline, aga muus osas on veaohtlikkus üsna madal.
  • Rahulolu – kui meeldiv on kasutuskogemus? Eelnev kirjeldus ostukorvist ja menüüs liiklemisest läheb ilmselt ka selle punkti alla – need on asjad, mis ajavad korraks vererõhu üles ja ei aita hea kasutuskogemuse saamisele kaasa. Valgest tekstist tumedal taustal ei tasu ilmselt rääkidagi. Üks asi, mille veel avastasin on menüüs alajaotus “Meist” – miks on seal kullerteenuse hinnakiri? Kas selles jaotuses ei võiks rääkida ettevõttest endast või siis nimetada see alajaotus ringi (nt “Telli koju” vms).
  • Kasulikkus – kas objekt teeb seda, mida vaja on? Noh, menüüga saab iseenesest tutvuda ja restorani asukohainfo leiab ka üles, aga ikkagi see ostukorv… Mikkkks on nad selle oma veebilehele pannud, kui seda ei saa sihtotstarbeliselt kasutada?

Kokkuvõttes võib öelda, et ilmselt on asi paljus ka maitses, kuid minu isiklikul hinnangul on aina enam ettevõtteid hakanud panustama hea disainiga ning kõrge kasutuskogemusega veebi – see teeb ainult rõõmu.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s